Pühapäev, 9. november 2014

Ja hakkabki tiksuma viimane nädal...

Tere tere tere!

Niisiis hakkab homsest tiksuma siin Prantusmaal meie viimane nädal. Pole jälle selle nädala jooksul ühtegi postitust kirjutanud, põhjus väga lihtne- kuna oleme hommikust õhtuni tööl ja ei toimu väga palju, millest siia kirjutada. Ehk siis arvan, et mõistlik on kirjutada üks natuke pikem ja sisukam postitus.

Nädal möödus päris kiirelt, tööd oli palju ja nädalavahetuse ootus oli suur. Tegelesin nagu alati jälle maalritöödega. Töökaaslased ja -andja kiidavad ja on õnnelikud selle üle, mida ma teinud olen. Olen nüüd nendega koos tööd teinud 2 nädalat ja avastasin alles paar päeva tagasi, et naine kellega koos tööd teen ja kellega üldse kõige rohkem suhtlen on rase, see oli minu jaoks päris naljakas, sest ma ei tea kuidas on võimalik mitte märgata sellist asja. Ei väsi kiitmast selle restorani toite, kus lõuna ajal söömas käime. Mmm, tres bon. Minu töökaaslased on minuga päris ära harjunud, Sophie ütles ka mulle, et ma võiksingi sinna jääda. Mina jääksin ka hea meelega, kuid liiga paljud asjad hoiavad mind Eestis kinni ning kodu on kõige kallim koht. :-)

Mida me siis oma vabal ajal teinud oleme.. Jällegi- filme vaadanud, kaarte mänginud, lihtsalt üksteisega toredalt aega veetnud. Jalutanud, poodides kolanud. Nädala sees ei jaksa keegi väga midagi erilist teha. Nädalavahetus möödus väga toredalt. Alexis tuli jälle koju, et meid kõiki veel viimast korda enne kodumaale lahkumist näha. Kui nädala sees olid ilmad vihmased ja külmad, siis vähemalt reede ja laupäevaga meil vedas. Päike paistis ja õues oli jälle soe, tänasest ilm jälle muutus, kuid meid see ei kõiguta, naudime oma viimast nädalat siin täiega! Seekord on meil pikk nädalavahetus. Esmaspäev ja teisipäev me ei tööta, sest teisipäeval on siin riigipüha ja paljud ettevõtted ei tööta seetõttu ka esmaspäeval. Meile sobib, sest siis saamegi veel mõnda teist linna külastada. Aga laupäeval (nagu ka igal eelmisel) käisime me turul. Ostsime kodustele kõike head ja paremat. Lahkusime majutuskohast umbes kella 11 paiku ja tagasi olime kuskil kell 5, niiet oli üks tore päev. Tahtsime minna kindlusesse, mis meil siin Crest on, jõudsime sinna üles kell 13, kuid siis lugesime ukse pealt, et avatakse alles kell 14. Seega otsustasime, et ootame ära, sest pärast poleks jaksanud uuesti sinna üles ronida. Ootasime, kell sai 14, siis juba 14:30 ja ei olnud ühtegi inimest, kes oleks uksed avanud. Lõpuks tuli mingi suurem inimeste grupp, siis mõtlesime, et oh, lõpuks ometi tehakse see lahti, kuid need inimesed ütlesid meile, et kindlus on suletud kuni aprillini. See tegi küll meele natuke kurvaks, sest see oli üks koht kuhu oleks tahtnud kohe kindlasti minna. Läksime siis alla tagasi, käisime veel Centre Ville'is (kesklinn) mõnes poes ja otsustasime, et läheme koju tagasi. Koju jõudes mõtlesime, et tegelikult peaks veel kohalikus supermarketis käima, ehk leiab ka sealt veel midagi ilusat. Nii me siis veetsimegi päris kaua aega Casinos (poe nimi). Asju saime päris palju kokku ostetud, loodan, et pagas nüüd rohkem ei kaalu kui tohib :-P. Õhtul tegime koos süüa ja siis tuli Alexis külla. Mängisime kaardimänge ja veetsime viimast aega temaga koos. Oo- oleks peaaegu unustanud, et sain laupäeval lõpuks kitarri mängida. See oli üks kõige suurem igatsus, mis mul üldse siin olles on olnud.

Täna pole meist keegi eriti midagi teinud. Õues on nii halb ilm, et sinna ei taha minnagi. Vastasel juhul ma seda blogipostitust praegu ei kirjutaks. Aga kuna tänane päev pole eriti produktiivne olnud, siis see-eest homsest uue hooga! :)
Lisan ka pildid :


 Käisime Joonasega sisseoste tegemas :)
 Minu ettevõtte peakontor
 Tegime tortillasid :)
 Vot sellised politseiautod on Prantsusmaal
 Ajal, mil ootasime, et kindluse uksed avataks
 Joonas ja tema seiklused

 Kodustel suud magusaks :)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar